مشرف
Lääne pealinnad annavad teisipäeval toimuval kohtumisel Ukrainale täiendavaid laskemoona ja õhutõrjevarustuse panti, et tugevdada Kiievi vägesid, ütlesid ametnikud Financial Timesile liitlaste kokkutulekul, mis langeb kokku Moskva kavandatava ulatusliku pealetungiga.
Värsked sõjalise toetuse lubadused tulevad siis, kui Kiiev ja NATO hoiatavad laskemoonapuuduse eest, millega Ukraina sõjavägi silmitsi Venemaa täiemahulise invasiooniga silmitsi seisab, ning lääneriikide pealinnad muutuvad murelikuks pingestatud kaitsevarustusahelate ja kodumaiste varude kahanemise pärast.
Ametnikud ütlesid, et Venemaa uut pealetungi, mis NATO teatel esmaspäeval algas juba alanud Venemaa uut pealetungi, väidavad ametnikud, et need esmased vajadused ületasid pikaajalised materjalitaotlused, nagu hävitajad või kiiremad lääne lahingutankide saadetised.
“Ukraina ütleb meile, et nad tõesti vajavad laskemoona ja täiendavat õhutõrjevõimet,” ütles üks lääne ametnik.
USA ametnik ütles, et hävitajad on lähiajal vähem tähtsad, kuna Ukraina soovib edu säilitada.
“Praegu peame keskenduma Ukraina suutlikkusele kaitsta õhku ja nad teevad seda õhutõrjesuurtükiväe kaudu, mis on varustatud sobiva laskemoonaga. Hävituslennukid ei ole ega saa olema nii võimekad Venemaa õhujõudude vastu kui integreeritud õhutõrjesüsteem,” ütles USA ametnik.
Ametnik lisas: “See sõda on osutunud suurtükiväeduelliks, kus mõlemal poolel kasutatakse massiliselt suurtükiväe laskemoona. Rahvusvaheline üldsus püüab jätkuvalt varustada Ukrainat enda kaitsmiseks vajaliku suurtükiväega.
Õhutõrjetoetust peetakse vajalikuks, kuna ollakse mures Venemaa õhujõudude suhteliselt kahanematu võimekuse pärast. Lääne ametnikud on mures, et seda võidakse kasutada rohkem Moskva kevadpealetungi ajal, mis tuleb pärast kuudepikkust Venemaa taandumist Lõuna- ja Ida-Ukrainas.
USA suursaadik NATO juures Julianne Smith ütles, et teisipäevase kohtumise eesmärk oli “mõista ukrainlaste praeguseid nõudeid ja seejärel viia need ellu uute ja täiendavate abilubadustega”.
Kohtumine võib hõlmata ka kõnelusi suurema hulga otsesemate lepingute üle Kiievi ja lääne kaitseettevõtete vahel, mida vahendavad ja rahastavad liitlasriigid, ütlesid kaks ametnikku. See lihtsustaks tarnevoogu tootmisliinilt kasutuselevõtuni, tunnistades samas, et lääne sõjaväelastel on oma reservidest vähe rohkem anda.
“Sõda Ukrainas kulutab tohutul hulgal laskemoona ja kahandab liitlaste varusid,” ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg esmaspäeval. “Ukraina praegune laskemoonakulude määr on mitu korda kõrgem kui meie praegune tootmismäär.”
Umbes 50 Ukrainaga liitunud riigi kaitseametnikud kohtuvad NATO peakorteris Brüsselis, et korraldada korraline rühmitus, mis kogunes esmakordselt USA Ramsteini õhuväebaasi Saksamaal varsti pärast sõja algust veidi enam kui aasta tagasi.
Ukraina ja Venemaa peavad Ida-Ukrainas Bahmuti linna ümber ägedaid lahinguid, mis USA ametnike hinnangul võib sel nädalal Moskva kätte langeda.
Linn on vähese strateegilise tähtsusega, kuid selle kaotus oleks Kiievile pärast kuid kestnud võitlust sümboolne löök. Venemaa on suurendanud rünnakuid ka mujal Donbassis koos uute õhu- ja raketirünnakutega Ukraina muudele piirkondadele osana näiliste kujundamisoperatsioonidest, mille eesmärk on alustada tingimuste loomist tulevaseks lahinguks. Sellel on Ukrainas umbes 300 000 sõdurit, kuna see valmistub uueks pealetungiks.
Täiendav laskemoon on ülioluline, kuna Ukraina püüab Venemaad tagasi hoida, kuni ta ootab USA-lt ja teistelt liitlastelt keerukamaid relvi. Kiiev loodab, et need varud aitavad tema enda kevadises vasturünnakus.
Eelmisel kuul leppisid USA ja Saksamaa kokku peamiste lahingutankide hankimises. Ameerika raskesoomukite saabumine võtab kuid, kuid Saksa ja Briti tankid võivad saabuda kevadel. USA, Ühendkuningriik ja Saksamaa lubasid ka jalaväe lahingumasinaid, mis aitavad Ukrainal manööverdada ja viia läbi kombineeritud relvaoperatsioone.
Kuigi Moskva on jäänud oma algsetest sõjaeesmärkidest alla, ei näe lääne võimud mingeid märke, et Moskva oleks valmis kurssi muutma või oma tegevust ümber mõtlema. Venemaa kasutab üha enam oma vägede suurust eelisena, kuid on kandnud suuri kaotusi. Ameerika ametnike hinnangul on hukkunud või haavatud umbes 200 000 Vene sõdurit.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski sunnib lääne liitlasi hävitajaid saatma, kuigi USA ja teised riigid pole seni seda teinud. President Joe Biden on öelnud, et USA ei saada F-16-sid, kuid Washingtoni ametnikud tunnistavad, et nad pakuvad sõja venimisel Ukrainale tõenäoliselt keerukamat õhujõudu – või vähemalt annavad rohelise tule F-16-de üleandmisele. muud volitused.
Hävituslennukite tarnimise küsimust arutatakse teisipäeval, teatasid kaks ettevalmistustest teavitatud inimest, kinnitades samas, et lennuki soetamine on Kiievi jaoks pikem eesmärk ja palju vähem oluline kui pakilised vajadused, näiteks laskemoon.