مشرف
NATO on esimest korda avalikult tunnistanud võimalust, et Soome ja Rootsi ühinevad sõjalise alliansiga eraldi, rikkudes tabu seoses nende varasema nõudmisega ühineda kahekesi, kuna nende taotlusi hoiab kinni peamiselt Türgi.
Kahe Põhjala naabri lahutamise väljavaade näitab möönmist, et diplomaatilised jõupingutused Ankara blokaadi tühistamiseks Stockholmi vastu on seni ebaõnnestunud, ja NATO ametnike valmisolekut lubada Helsingil sellest vaidlusest mööda minna.
“Nii et põhiküsimus ei ole selles, kas Soome ja Rootsi ratifitseeritakse koos,” ütles peasekretär Jens Stoltenberg teisipäeval ajakirjanikele. “Peamine küsimus on selles, et nad mõlemad ratifitseeritaks võimalikult kiiresti täisliikmeteks. Ja ma olen kindel, et mõlemad on täisliikmed ja teevad kõvasti tööd, et mõlemad võimalikult kiiresti ratifitseerida.
Mõlemad olid julgeolekuolukorras paremas olukorras kui enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse peaaegu aasta tagasi, lisas ta.
Stoltenbergi avaldus on esimene kord, kui ta kaldub NATO, Helsingi ja Stockholmi ametlikult joonelt kõrvale, et naabrite taotlusi tuleks käsitleda ühe ühispakkumisena. Teised alliansi ametnikud ütlesid Financial Timesile, et tema kommentaar peegeldas suhtumise muutust.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan teatas, et on valmis ratifitseerima Soome NATO liikmelisuse, kuid mitte Rootsi oma, süüdistades Stockholmi kurdi aktivistide varjamises ja koraani põletamises Türgi saatkonna ees Rootsi pealinnas.
Rootsi peaminister Ulf Kristersson vastas küsimusele võimaluse kohta, et Soome saaks heakskiidu enne Rootsit, et “me austame alati üksteise otsuseid”. Ta rõhutas, et Soome esimeseks minemine ei oleks “ebaõnnestumine” ja rõhutas, et mõlemad riigid tahavad koos edasi minna, kuid nende taotlused on “formaalselt” eraldi.
Lisaks Türgile on kahe riigi taotluste ratifitseerimisega venitanud ka Ungari, kuid tema vastuseisu peetakse vähem ületamatuks. Samal ajal kui valitsus kaitses Erdoğanit tema seisukohas Rootsi suhtes, ütles Ungari peaminister Viktor Orbán, et ta ei takista NATO laienemist. Ta süüdistas viivitustes väidetavat töökoormust parlamendis, mis tuleneb tema vaidlusest Brüsseliga ELi vahendite üle, ning ütles, et Budapest kiidab mõlemad pakkumised veebruari lõpus algaval parlamendiistungil heaks.
Soome ametnikud on avalikult võtnud kohustuse ühineda Rootsiga. Eelmisel aastal veetsid Soome president ja vasaktsentristlik valitsus palju aega, et veenda oma vastumeelsemat naabrit, et NATOga liitumine oleks praeguses julgeolekukeskkonnas õige vastus.
Kuid Soome kõrged ametnikud ütlevad, et kui Türgi vaid Helsingi taotluse ratifitseeriks, oleks mõeldamatu, et Soome – oma 1300 km pikkuse piiri Venemaaga, mis on pikim EL-i riikidest – keelduks seda vastu võtmast.
NATO diplomaadid ütlesid FT-le, et Soome piir Venemaaga muudab riigi võimalikult kiire vastuvõtmise kriitilisemaks, isegi kui see tähendab Rootsi mahajätmist.
Soome ametiisikud on viimastel nädalatel taas sõitnud Stockholmi, NATO peakorterisse Brüsselis ja teistesse Euroopa pealinnadesse, et kuulda, kuidas liitlased reageeriksid, kui Soome võetaks vastu Rootsi ees, ütlesid aruteludega kursis olevad inimesed.
„On oluline, et Soome oleks võimalikult kiiresti NATO liikmeks. Muidugi tahame ka Rootsit sinna, aga kui me peame selleks kuu või paar lisa ootama, siis ma ei näe selles probleemi,” ütles üks Euroopa kõrge diplomaat.
Lääne diplomaat ütles, et NATO suhtumise muutuse põhjustas „pigem reaalsus, millega võime silmitsi seista, kui see, et see oleks soovitav või vastuvõetav. Lõppkokkuvõttes saab see olla vastuvõetav või mitte ainult nendele riikidele. Diplomaat lisas, et arutelu arenemisel võivad oma rolli mängida ka möödunud nädalal Türgis toimunud laastava maavärina tagajärjed.
USA ametnikud ütlesid, et loodavad nii Soome kui ka Rootsi liituda alliansiga selleks ajaks, kui NATO liidrid kohtuvad Vilniuses enne suve, kui mitte varem. Kuid nad ütlesid, et nad on täpse järjestuse pärast vähem mures.
“Me ei keskendu niivõrd sellele, kes millal või kuidas läheb, see on nende riikide otsustada. Kuid oleme väga keskendunud sellele, et see juhtuks võimalikult kiiresti, ”ütles üks kõrgem haldusametnik.
Marton Dunai lisaaruanne Budapestis