مشرف
Ukraina on võitnud uued relvalubadused, mis aitavad tal selle aasta lõpus alustada ulatuslikku vasturünnakut, kuid Venemaa on püüdnud sõja 49. nädalal initsiatiivi tagasi võtta.
Ukraina seisis silmitsi intensiivistuvate lahingutega idas, kus Vene regulaarväed süstisid uut jõudu Wagneri grupi palgasõdurite käes olevatele rinnetele, alustasid uusi pealetungi ja saavutasid järk-järgult edu.
Haamer kukkus kõige tugevamalt idaosas Bahmuti linnas, kuhu Ukraina üksuse komandör Denys Yarolavskyi sõnul voolas nädala jooksul kohale ülikvalifitseeritud Vene vägesid. Nende hulka kuulusid eliitlennuväelased, kes väidetavalt saavutasid Bakhmuti linnas 29. ja 30. jaanuaril marginaalset edu.
Ukraina idavägede pressiesindaja Serhi Tšerevatõ ütles 31. jaanuaril ühe 24-tunnise perioodi jooksul, et 15 km (9 miili) raadiuses Bahmuti linnast Donetski piirkonnas toimus 42 lahingut.
Vene väed alustasid 27. jaanuaril uut lahingut Vuhledari linna vastu, mis asub okupeeritud Donetski linnast 30 km (19 miili) edelas. Ukraina kaitsjad lõid nad tagasi, kuid geograafilise asukoha järgi tehtud kaadrid näitasid, et nad vallutasid Vuhledari kaguosas asuva Mykilske.
Vene väed viisid 27. jaanuaril läbi ka naaberriigis Luganski oblastis jõuluure, murdes läbi Ukraina kaitsest Ternova lähedal.
Veel põhja pool suurendasid nad piiriüleseid suurtükiväe rünnakuid. Ukraina riigipiiriteenistus teatas, et 26. jaanuaril oli Sumõ ja Tšernigovi oblastis lahingurindest kaugel kuulda 60 plahvatust. Plahvatusteks olid 120 mm mürsud, mis tulistati Venemaa territooriumilt.
Ja Venemaa jätkas oma välkpille, saates 26. jaanuaril Ukrainasse 55 õhu- ja meretiibraketti ning 24 Iraani drooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla 47 raketti ja kõik 24 drooni. Ellujäänud raketid inimohvreid ei toonud, kuid järgmisel päeval sai kolm inimest surma ja 14 haavata, kui Venemaa raketid S-300 tabasid Donetski oblastis Kostjantõnivkat.
Sisse tulevad relvatõotused
Pärast Kostjantõnivka rünnakut kordas Ukraina president Volodymyr Zelenskyy üleskutset pikemamaarelvade järele.
“Ukraina vajab kaugmaarakette eelkõige selleks, et kaotada okupandi võimalus paigutada oma raketiheitjad kuhugi rindejoonest kaugele ja hävitada nendega Ukraina linnu,” ütles Zelensky.
Justkui vastuseks ütlesid kaks USA kaitseametnikku uudisteagentuurile Reuters, et eelseisev 2 miljardi dollari suurune sõjalise abi pakett Ukrainale võib sisaldada mõnda pikema ulatusega relvi, mida Ukraina on taotlenud.
Maapealse väikese läbimõõduga pommi (GLSDB) laskeulatus on 150 km (93 miili), mis on kaks korda suurem kui USA eelmise aasta juunis pakutud suure liikuvusega suurtükiväe raketisüsteemide (HIMARS) laskekaugus. Pommid viiksid kõik okupeeritud Donetski, Luganski, Zaporižži ja Hersoni Ukraina vägede ulatusse.
See on oluline, sest Venemaa on õppinud oma vigadest ja paigutas laskemoonalaod rindejoonest 80–120 km (50–75 miili) kaugusele Venemaa Rostovi oblastisse, raketisuurtükiväe HIMARSi lennuulatusest välja, ütles Ukraina sõjaväeluure asejuht. Vadõm Skibitski.
“Kui te küsite, mis on Vene Föderatsiooni jaoks kriitilise tähtsusega, siis tõmbekeskused on just need sõlmpunktid ja need tuleb lüüa, et häirida igasuguseid toitesüsteeme,” ütles Skibitskyi.
Skibitskyi sõnul aitaksid ka pikemamaa relvad Ukrainal pehmendada Venemaa kaitsepositsioone enne vastupealetungi.
Lahingutankid
Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ignat ütles, et Ukrainale tuleb tarnida Prantsuse-Itaalia maa-õhk rakett Aster 30, mille lennuulatus on samuti kuni 150 km (93 miili), mis võis olla sellega kooskõlastatud otsus. GLSDB tarnimisest.
USA ei ole ikka veel heaks kiitnud Ukrainale 300 km (186 miili) ulatuse armee taktikaliste raketisüsteemide (ATACMS) raketi andmist, mida ta soovib.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki ütles 27. jaanuaril, et Poola annab Ukrainale 60 kaasaegset tanki, sealhulgas Leopard 2 tankide kompanii.
Selle tulemusel kasvas liitlaste praeguseks lubanud lääne lahingutankide arv 119-ni, sealhulgas 14 Leopard 2 Saksamaalt, 14 Challenger 2 tanki Ühendkuningriigist ja 31 Abrams M1 tanki USA-st.
See on ikka veel palju puudu 300 tankist, mida Ukraina on öelnud, et peab tagasi võtma kõik oma okupeeritud territooriumid ja need ei pruugi kõik kiiresti kohale jõuda.
Väärtuslik aeg – ja elud – kaotatud
Analüütikud on juba mõnda aega kahtlustanud, et Venemaa president Vladimir Putin plaanib suurt vasturünnakut ja tõendeid selle kohta kogunes sõja 49. nädalal.
Väidetavalt kavandas Putin hilistalvist pealetungi, et initsiatiiv tagasi võtta, vahendas Bloomberg Kremli allikaid.
“Putin on jätkuvalt veendunud, et Venemaa suuremad jõud ja valmisolek vastu võtta kaotusi … võimaldavad tal senisest ebaõnnestumisest hoolimata võitu saada. Uuenenud pealetung võib alata juba veebruaris või märtsis, ütlesid Kremli lähedased,” kirjutas Bloomberg.
Saksamaa tankide kompanii Leopard 2 ja Ühendkuningriigi tankide kompanii Challenger 2 peaksid saabuma Ukrainasse märtsi lõpus, samas kui USA Pentagoni pressiesindaja Sabrina Singh ütles, et Abramsi tankidele kulub pigem kuid kui nädalaid.
Venemaa pealetung järgmise kahe kuu jooksul võib Ukraina väed varustuseta tabada ning see on viinud lääne otsustamatuse karmi kriitikani.
Kuningliku Ühendatud Teenuste Instituudi maasõja ekspert Jack Watling ütles, et Saksamaa nõudmine, et USA lubaks Abramsi tankid enne Leopardide lubamist, kaotas väärtuslikku aega ja muutis Ukraina kaitse keeruliseks.
“Tänu Saksa valitsuse obstruktsioonile ja ebakompetentsusele on Ukraina saavutanud olemasolevatest positiivsetest tulemustest halvima. Selle asemel, et saada palju ühte tüüpi tanke, saavad nad kolm erinevat NATO disainitud tanki, kõiki piiratud koguses ja igaühel on eraldi keerukad hooldusnõuded. See lükkab nende tankide rindejoonele viimist edasi,” kirjutas Watling.
Watling ütles, et Venemaa kasutab oma rünnakuid Donbassis, et meelitada Ukraina sõdureid kurnavasse võitlusse ja kõigutama nende võimet korraldada kevadel vastupealetung.
Sõjauuringute instituut (ISW) teatas, et Ukraina vasturünnakud on sõltunud lääne relvatarnetest ja viivitused on nõrgestanud tema kaitset.
“Kui liitlased oleksid 2022. aasta suve alguses alustanud Ukraina üleminekut Lääne lahingutankidele, lennukitele ja soomusmasinatele, poleks venelastel kunagi olnud võimalust initsiatiivi tagasi saada, nagu nad praegu üritavad,” ütles ISW.
Kui Ukraina ei ole talvise pealetungi alustamiseks valmis, võib mudane kevadilm sundida seda ootama suve alguseni, võimaldades Venemaal saavutada veelgi suuremaid territoriaalseid edusamme, teatas ISW.
Parem hilja kui mitte kunagi
Näib, et olukorra kiireloomulisus on hakanud süvenema. USA transpordiväejuhatuse teatel on eelmisel kuul lubatud 60 Bradley lahingumasinat juba Ukrainasse saadetud ja postitatud sotsiaalmeedias olevad fotod, mis näitavad nende laadimist Charlestonis, Lõuna-Carolinas USA-s.
Liitlased hakkasid käsitlema ka Ukraina ees seisva sõja pikaajalist olemust, arvestades Putini ilmset kavatsust kahekordistada.
Ukraina kindralstaap teatas, et Prantsusmaa ja Austraalia alustavad koostööd oma suurtükiväe jaoks 155 mm mürskude tootmiseks.
Ukraina välisministeerium teatas, et Saksa kaitsetööstuse tootja Rheinmetall on valmis suurendama tankide ja suurtükiväe tootmist, et rahuldada Ukraina nõudlust.
USA suurendab kuuekordseks suurtükimürskude tootmist – tasemel, mida pole nähtud pärast Korea sõda –, et täiendada Ukrainasse saadetud varusid, varustada Ukrainat rohkem ja koguda varusid tulevaste konfliktide jaoks. New York Timesi raporti kohaselt ostis USA armee kuni 2022. aasta septembrini kuus 14 400 mürsku, mil see kolmekordistas ja 2023. aasta jaanuaris kahekordistas selle taas 90 000ni.
Kuid mõned Ukraina liitlased tõmbavad endiselt õhujõule piiri. Austria ja Ungari ühinesid eelmisel nädalal USA ja Saksamaaga, kes keeldusid F-16 hävitajate pantimisest.