مشرفMis on F-16?
F-16 Fighting Falcon on kerge hävituslennuk, mis loodi algselt juba 1970. aastatel. See võeti esmakordselt kasutusele 1979. aastal ja USA õhuvägi kasutas seda aktiivselt nii Iraagi sõdades kui ka Afganistanis.
Algselt USA, Belgia, Taani, Hollandi ja Norra konsortsiumis ehitatud reaktiivlennuk, mis suudab lennata kaks korda helikiirust, sai kõigi aegade üheks populaarsemaks sõjalennukiks ja seda kasutatakse laialdaselt. USA tootja Lockheed Martin ütleb, et 25 riigis on kasutusel üle 3000 F-16.
Tänaseks on selle aga asendanud F-35, kuid kas seda toodab endiselt müügiks Lõuna-Carolinas asuv Lockheed. Põhjus on selles, et see on odavam – maksab kümneid miljoneid – ja kuna USA ei anna alati moodsamatele lennukitele ekspordiluba.
Miks Ukraina neid tahab?
Ukrainal oli sõja alguses Nõukogude standarditele vastavatest lennukitest koosnev väike õhuvägi, mis moodustas IISS-i mõttekoja andmetel umbes 120 lahinguvõimelist lennukit. See arv on sõja edenedes kahanenud, kuigi, arvestades Vene lennukite ja õhutõrjejõudude arvukust, väidavad eksperdid, et Ukraina õhuvõimekus on märkimisväärne. Kuid mida aeg edasi, seda õhujõude tuleb täiendada.
Ukraina sõja kurioosne joon on olnud õhujõu suhteliselt piiratud kasutamine. Venemaa õhutõrjet peetakse tõhusaks, samas kui Moskva on väga tõrksalt riskinud oma õhuväega väljaspool rindejoont, kuna ka tema tahab kaotusi minimeerida. USA õhujõudude endine kindral Philip Breedlove on kirjeldanud õhuolukorda kui vastastikust eitamist.
Sellest hoolimata kavandab Kiiev kevadel pealetungi, valmistudes samal ajal vastu seisma Moskva enda jõupingutustele praegusest sõjalisest ummikseisust välja murda. Vaatamata riskile loodab ta, et kiirete reaktiivlennukite eskadrille saab kasutada läbimurde toetamiseks või vähemalt Venemaa massilise rünnaku tõrjumiseks.
Milline on lääne praegune mõtlemine?
Ukraina peab esmalt veenma läänt andma talle mõned F-16, kuid esmaspäeval ütles USA president Joe Biden vähemalt praegu eitavalt. See muudab hävituslennukite kiire tarnimise väljavaated ebatõenäoliseks, kuid mõtted on muu laskemoona, näiteks tankide, suhtes varem muutunud ja pole selge, kas seda teemat on USA süsteemis korralikult arutatud.
Sellegipoolest on Valge Maja seisukoht kriitiline. USA-l on kontroll reaktiivlennukite reekspordi üle ja ükski riik ei taha Washingtonist kõrvale jääda, arvestades muret võimaliku Venemaa kättemaksu pärast.
Üks riike, kes suhtub enim Ukraina aitamisse F-16 hankimisel, Poola, rõhutas esmaspäeval, et tegutseb vaid kooskõlastatult NATO liitlastega. Ka Suurbritannia ja Saksamaa on viimastel päevadel välistanud hävitajate saatmise.
Siiski näib Prantsusmaal, kes toodab oma lahingulennukeid, olevat avatum meel. President Emmanuel Macron ütles esmaspäeval, et nende tarned ei ole tabu seni, kuni seda ei saa pidada eskaleerivaks ja neid ei kasutata “Venemaa pinnase” sihikule seadmiseks. Kuna Ukraina jätkab lobitööd, ei lahene see probleem tõenäoliselt.
Kuidas on lood koolituse ja hooldusega?
F-16-dega lendama õppimine on kogenud pilootide töö ja koolitamiseks tuleks nad sõjast välja tuua. Väidetavalt on Ukraina tuvastanud 50 pilooti, keda ta loodab kohe koolitada. Kuid vähemalt avalikult pole tõendeid selle kohta, et koolitust toimuks.
Hinnangud on erinevad, kuid pilootide lahinguoskuste väljaõpetamiseks võib kuluda neli või kuus kuud. Nõuded ulatuvad kaugemale ka pilootidest: “Lennukiga peab kaasas olema relvapakett, maapealne meeskond ja tugi,” ütles Douglas Barrie IISS-i mõttekojast, mis tähendab, et Ukraina vajab varuosi ja oma inseneride koolitamist. See on keerulisem kui lääne tanki kasutamise õppimine.
Kas F-16 suudavad lahinguväljal loodetud edu saavutada?
Osaliselt on see küsimus, kuidas paljud Ukraina F-16-sid saaksid hankida. Riigi õhuväel on küsis julgelt 200number, mida isegi helde lääs võib esmajärjekorras esitada vastumeelselt.
Mõttekoja Rusi õhuanalüütik Justin Bronk hoiatas, et Venemaa õhutõrje tugevus tähendab, et traditsioonilist lähiõhutoetust – vaenlase positsioonide pommitamist – on raske saavutada, sest lennukid on sunnitud avastamisest kõrvale hoidmiseks madalalt lendama. Selle tulemusel võivad nende eelised relvade ja radari osas olla ainult järkjärgulised.
“Lääne võitlejad koos eraldusrelvadega pakuksid Ukrainale paremat võimekust hävitada fikseeritud Vene sihtmärgid rindejoone lähedal turvalisemast kaugusest,” säutsus ta, kuid “nad täiendaksid olemasolevaid löögivõimalusi nagu HIMARS. [rocket artillery] ja piiratud varudest ammutamine”.