EL soovitas pärast gaasikriisi leevenemist majanduslangust vältida | Euroopa Liit

Oodatust leebema energiašoki tõttu väldib EL prognooside kohaselt napilt majanduslangust, kuigi majapidamisi ootavad ees keerulised ajad, kuna elukalliduse surve leeveneb järk-järgult, teatas Euroopa Komisjon.

ELi 27 riigi majanduskasvuks prognoositakse 2023. aastal 0,8%, võrreldes eelmise aasta sügise prognoosiga 0,3%, mil hirmud talviste elektrikatkestuste ja elukalliduse tõusu ees olid suured. 20-riigilises eurotsoonis kasvab majandus 2023. aastal 0,9%, mida soodustavad oodatust paremad tulemused Saksamaal ja Itaalias ning suhteliselt tugevam kasv Hispaanias.

Kiiresti langev gaasihind tähendab, et inflatsioon on nüüdseks saavutanud haripunkti, prognooside kohaselt langeb koguintress 2022. aasta 9,2 protsendilt 2023. aastal 6,4 protsendile, seejärel 2024. aastal 2,8 protsendile.

“EL-i majandus astus 2023. aastasse oodatust tervemal alusel ja näib pääsevat majanduslangusest,” ütles ELi majandusvolinik Paolo Gentiloni ajakirjanikele. Ta hoiatas aga, et 2023. aastal jääb inflatsioon visalt kõrgeks, mis avaldab survet kodumajapidamistele. “Eurooplasi ootab endiselt ees raske periood, kus majanduskasv peaks endiselt aeglustuma ja inflatsioon kaotab oma ostujõu kontrolli ainult järk-järgult.”

Komisjoni hinnangul kasvas EL 2022. aastal 3,5%, mis on parem kui Hiina või USA majanduskasv. Ühendkuningriik seevastu kasvas 2022. aastal 4,1%, kuid Rahvusvahelise Valuutafondi prognooside kohaselt on see ainus majandus, mis 2023. aastal kahaneb suuremate tööstusriikide seas.

Hoolimata ELi aasta oodatust paremast algusest, aeglustub kasv võrreldes 2022. aastaga, kuna palgad jäävad hindadest maha, mis tähendab, et tarbijad on tõenäoliselt raha kulutamise suhtes ettevaatlikud.

Nüüd eeldatakse, et EL väldib gaasihindade languse tõttu majanduslangust. Euroopa gaasi võrdlusindeksi, Hollandi TTF, kaubels jaanuari lõpus 55 eurot (49 naela) megavatt-tunni kohta, mis on madalam kui Vene-Ukraina sõja eelsel tasemel. EL on seni ületanud oma plaani vähendada gaasitarbimist ja suutnud hoida gaasihoidlate taset kogu talve kõrgel, mida on aidanud pehmemad ilmad. Komisjoni andmetel oli gaasitarbimine 2022. aasta oktoobris ja novembris 25% madalam 2017.–2021. aasta keskmisest võrreldes 15% vähendamise eesmärgiga.

Vaatamata edule Vene gaasist võõrutamisel, prognoositakse Saksamaal 2023. aasta alguses kerget majanduslangust. EL-i ametnikud põhjendavad seda energiahindade tõusuga ning valitsuse jaanuari ja veebruari toetusega, mida märtsis välja ei maksta. Saksamaa suurt ekspordile orienteeritud majandust hakkab takistama ka nõrk välisnõudlus.

Üldiselt prognoosib komisjon Saksamaale 2023. aastaks 0,2% kasvu, mis on üks nõrgemaid tulemusi ELis, kuigi parem kui kolm kuud tagasi prognoositud 0,6% langus.

Ka Prantsusmaa jääb alla EL-i keskmise, 2023. aastaks prognoositakse mõõdukat 0,6%-list majanduskasvu. EL-i suuruselt teises majanduses jääb majandusaktiivsus 2023. aasta esimesel poolel vaoshoituks ning taastub järk-järgult alates suvest. kui elukalliduse surve hakkab leevenema.

Samal ajal eeldatakse, et Itaalia majandus kasvab sel aastal pärast väikest langust 2022. aasta lõpus 0,8%. Itaalia majapidamiste kulutused ja investeeringud peaksid aasta teisel poolel elukalliduse surve tõttu suurenema. leeveneb ja majandus hakkab saama kasu Itaalia 192 miljardi euro suurusest ELi toetatud Covidi taastamiskavast.

jätke eelmine uudiskirja reklaam vahele

Eeldatakse, et Hispaania kiirendab majanduskasvu 1,4%, mida aitas kaasa 2022. aasta hea tulemus, kui riiki suurendas Covidi-järgseid välisreise otsivate turistide suur nõudlus. Hispaania turismisektori jätkuv tugevnemine ning 69,5 miljardi euro suuruse Covidi taastamiskavaga seotud ehitus- ja seadmekulude kasv peaksid 2023. aastal toetama Hispaania majandust.

Eelmisel nädalal näidati, et Ühendkuningriik suutis majanduslangust napilt vältida, 2022. aasta viimases kvartalis oli majanduskasv null. Inglismaa keskpank ennustas Ühendkuningriigi majandusele 2023. aastaks madalat majanduslangust, kuna hoiatas, et Brexit kahjustab majandust kiiremini. kui ta oli oodanud.

Gentiloni ütles, et komisjoni prognooside peamised riskid on geopoliitilised pinged ja Venemaa sõja areng Ukrainas, mis jättis investorid ja ettevõtted silmitsi “suure ebakindlusega”.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *