مشرف
Washington DC – Isegi kui võrrelda Iisraeli aastakümneid kestnud Palestiina alade okupatsiooni muutliku iseloomuga, on viimaseid nädalaid iseloomustanud erakordsed pinged ja surmav vägivald iisraellaste ja palestiinlaste vahel.
Kuid kui USA välisminister Antony Blinken sel nädalal Iisraeli saabus, kordas ta vaid Washingtoni pikaajalisi seisukohti konfliktis: “raudkindlat” pühendumust Iisraelile, üleskutset rahulikkusele ja retoorilist toetust kahe riigi lahendusele.
Peaaegu kõik, mida Blinken ütles esmaspäeval Jeruusalemmas ühisel pressikonverentsil Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga, tulenes – kohati sõna-sõnalt – välisministeeriumi varasematest avaldustest.
San Franciscos asuva UC Hastingsi õiguskolledži professor George Bisharat ütles, et USA administratsioon peab aeg-ajalt Iisraeli-Palestiinas toimuvaid vägivallapuhanguid ebamugavusteks, mida tuleb juhtida, säilitades samal ajal Iisraeli valitsusele tingimusteta toetuse.
“USA seisukohast olgem tõelised: nad ei hooli palestiinlaste eludest,” ütles Bisharat Al Jazeerale.
“Neid huvitab ainult see, kuivõrd need ägenemised häirivad seda, mida USA peab oma strateegilisteks huvideks selles piirkonnas, millel pole mingit pistmist inimõigustega – kellegi, mitte ainult palestiinlastega.”
“Status quo”
Blinkeni visiit saabus pärast seda, kui palestiinlasest tulistaja tulistas reedel okupeeritud Ida-Jeruusalemmas seitse iisraellast pärast seda, kui Iisraeli väed tapsid okupeeritud Läänekaldal 10 palestiinlast hiljutise mälestuse ühel ohvriterohkemal päeval.
Vaatamata kasvavatele pingetele ei muuda USA administratsioon tõenäoliselt peagi kurssi, ütles USA-s asuva mõttekoja Quincy Institute for Responsible Statecraft teadur Annelle Sheline.
“Bideni administratsiooni poliitika Lähis-Ida suhtes üldiselt ja konkreetselt Iisraeli suhtes põhineb status quo säilitamisel ja mitte tunnistamisel, kuidas status quo nende jalge all nihkub,” ütles Sheline Al Jazeerale.
“Uue lähenemisviisi jaoks on juba ammu möödas aeg, kuid ma ei usu, et me seda tõenäoliselt näeme,” lisas ta.
“Ma ei ole näinud, et keegi oleks administratsioonist huvitatud, et nad oleksid huvitatud Iisraeli surve avaldamisest. Ma arvan, et nad muretsevad selle optika pärast.
Kuigi Biden lubas ametisse astudes keskenduda oma välispoliitikas inimõigustele, on tema administratsioon püüdnud tugevdada USA toetust Iisraelile, mida suured õiguste rühmad on süüdistanud palestiinlastele apartheidisüsteemi pealesurumises.
Iisrael saab igal aastal USA sõjalist abi 3,8 miljardit dollarit ja Biden suurendas abi eelmisel aastal miljardi dollari võrra.
Eksperdid on märkinud, et Iisraeli kritiseerimine maksab USA-s endiselt kõrgeid poliitilisi kulusid, samas kui president Joe Biden on reklaaminud oma ideoloogilist hoiakut ennast sionistiks kuulutanud.
Samal ajal ei ole Iisrael-Palestiina keset Ukraina sõda, tihenev konkurents Hiinaga ja tihe siseriiklik tegevuskava Bideni prioriteetide hulgast kaugel – reaalsus, mis Bisharati sõnul kinnitab Washingtoni nägemust praegusest kriisist kui väikesest ja juhitavast asjast.
Sheline’i kordades ütles Bisharat, et USA ametnikud, kes lehvitavad kahe riigi lahenduse väljavaateid, aitavad säilitada Iisraeli määramatu okupatsiooni status quo, käsitledes seda ajutisena.
“See segab inimesi, kes hindavad reaalsust, et oleme takerdunud Läänekalda jätkuvasse, käimasolevasse asunike kolonialismi ja kõigisse sellest tulenevatesse apartheidimeetmetesse,” ütles ta.
Ei mingit avalikku kriitikat Iisraeli suhtes
Blinken, nagu ka teised Bideni administratsiooni ametnikud, ei soovinud Iisraeli avalikult kritiseerida.
USA tippdiplomaat ei kõhelnud esmaspäeval sellest lähenemisest, kiites USA-Iisraeli allianssi ning tõstes esile Washingtoni jõupingutusi Iisraeli veelgi “integreerimiseks” Lähis-Idasse ja tugevdada normaliseerimislepinguid araabia riikidega.
Blinken hoiatas sammude eest, mis läheksid vastuollu kahe riigi lahenduse “visiooniga”, mis tema sõnul “kahjustaks Iisraeli pikaajalist julgeolekut ja selle pikaajalist identiteeti juudi ja demokraatliku riigina”.
Samuti ei suutnud ta anda selget vastust, kui temalt küsiti karistusmeetmete kohta, mida Netanyahu valitsus kaalub kehtestada palestiinlaste peredele, kes korraldavad rünnakuid iisraellaste vastu, sealhulgas väljasaatmisi ja kodude lammutamist.
«Pole kahtlustki, et praegu on väga raske hetk. Oleme viimastel päevadel näinud kohutavaid terrorirünnakuid. Oleme paljude kuude jooksul näinud sagenevat vägivalda, mis mõjutab nii paljusid,” ütles Blinken esmaspäeval Kairos enne Jeruusalemma suundumist.
Pressikonverentsil avaldas ta koos Netanyahuga austust seitsmele iisraellasele, kelle tappis eelmisel nädalal Palestiina tulistaja.
Kuid Blinken ei maininud vähemalt 35 palestiinlast, sealhulgas kaheksa last, kelle Iisrael sel kuul tappis, ega kritiseerinud Iisraeli asundusi ega viidanud Al Jazeera ajakirjanikule Shireen Abu Aklehile, USA kodanikule, keda Iisraeli väed eelmisel aastal surmavalt tulistasid. .
USA välisministeerium ei vastanud Al Jazeera palvele kommenteerida, kas Blinken tõstatas esmaspäeval Iisraeli ametnikega Abu Aklehi juhtumi.
Pärast aastakümnete pikkust USA vaieldamatut toetust Iisraelile väidavad paljud Palestiina vaatlejad, et nad ei oota, et Blinkeni käimasolev reis tooks kaasa mingeid muutusi. USA kõrgeim diplomaat kohtub teisipäeval Ramallahis Palestiina presidendi Mahmoud Abbasiga.
Palestiina mõttekoja Al-Shabaka poliitikavõrgustiku vanemanalüütik Yara Hawari nimetas Blinkeni visiiti piirkonda ebaoluliseks.
“Tõepoolest, tema senine visiit on olnud õpik – ta kordas USA vankumatut toetust Iisraeli apartheidirežiimile ja kiitis niinimetatud USA-Iisraeli erisuhet,” ütles Hawari e-kirjas Al Jazeerale.
“Ja olgem selged, see ei ole mitte ainult diplomaatiline toetus, vaid ka toetus, mis annab igal aastal miljardeid dollareid kahepoolset abi ja sõjalist abi.”