مشرفVastuseks USA vastuolulisele inflatsiooni vähendamise seadusele ja Hiina ebaausatele rohelistele toetustele leevendab EL-i täitevvõim riigiabi eeskirju ja teeb selle aasta lõpus ettepaneku uue Euroopa suveräänsusfondi loomiseks.
Euroopa Komisjoni lekkinud plaan rõhutab, et käimas on ülemaailmne roheliste toetuste võidujooks, kuigi EL-i liikmesriigid on endiselt eriarvamusel, kuidas reageerida.
EL-i liidrid kohtuvad järgmisel nädalal Brüsselis, et arutada bloki vastust Joe Bideni 369 miljardi dollari (300 miljardi naela) suuruse inflatsiooni vähendamise seadusele, mille eesmärk on toetada roheliste tehnoloogiate ulatuslikku laienemist taastuvenergiast elektriautodeni. Euroopa juhid väidavad, et IRA diskrimineerib USA-sse eksportivaid ettevõtteid ja kardab, et see meelitab nende ettevõtted üle Atlandi ookeani, makstes töökohti ja sulgedes tehaseid üliolulises rohelise tehnoloogia sektoris.
Kuigi Euroopa viha on olnud kõige nähtavam USA vastu, on ELi plaan ka vastus Hiinale, keda komisjon süüdistab ebaausas ja turumoonutuses.[ing]” subsiidiumid, et jõuda võidujooksus puhta tehnoloogia tootmisega edasi.
Hiina toetused “on pikka aega olnud kaks korda kõrgemad kui EL-i omad SKT suhtes”, öeldakse Guardianile ilmunud komisjoni “rohelise kokkuleppe tööstusplaani” lekkinud koopias. “Euroopa ja tema partnerid peavad tegema rohkem, et võidelda nende ebaõiglaste toetuste ja pikaajaliste turumoonutuste vastu.”
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles varem sel kuul, et EL teeb Washingtoniga koostööd, et vähendada IRA “negatiivseid kõrvalmõjusid” Euroopale, kuid lisas: “Mis veelgi olulisem, seisame silmitsi ebaausa konkurentsiga puhta keskkonna valdkonnas. tehnoloogiasektor Hiinast”.
Lekkinud dokument, millest esmakordselt teatas Financial Times, annab uusi üksikasju komisjoni plaanide kohta lõdvendada EL-i riigiabi režiimi, mis on ranged reeglid, mis piiravad valitsuse toetusi tööstusele. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on komisjon kahel korral leevendanud riigiabi reegleid, et aidata valitsusi, kes püüavad kaitsta ettevõtteid hüppeliselt tõusvate energiahindade ja nõrgeneva majanduse eest. Komisjon soovib seda paindlikkust laiendada, et aidata ELil rohelisele üleminekule hakkama saada.
Lihtsustatud riigiabi eeskirju, mis juba kehtivad mõne taastuvenergia tehnoloogia puhul, laiendatakse taastuva vesiniku ja biokütuste ladustamisele. Märkimisväärne osa ELi liikmesriikidest saavad pakkuda abi ELi ettevõtetele, kellele pakutakse välisriikide valitsustelt samaväärset rahalist abi. See on otsene vastus hirmudele, et Washington meelitab aktiivselt Euroopa ettevõtteid Euroopast lahkuma ja tootma oma puhta tehnoloogia tooteid USA-s.
Kuid leebe riigiabi režiimi väljavaade – ilma igasuguse muu toetuseta – on hirmutanud Lõuna- ja väiksemaid Euroopa valitsusi, kellel puudub ELi suurimate liikmesriikide fiskaaltulejõud. Neid kartusi suurendasid komisjoni hiljutised arvud, mis näitavad, et Prantsusmaa ja Saksamaa andsid kokku 77% kogu koronaviiruse pandeemia ajal ettevõtetele antud riigiabist. Itaalia valitsus on hoiatanud, et leebemad riigiabi reeglid ei tohiks olla kõigile tasuta, ja kutsus üles looma ühist ELi fondi, et aidata rohelist tehnoloogiat kõigis liikmesriikides.
Samal ajal väidavad maksuhaldurid, nagu Saksamaa ja Holland, et EL on oma Covidi taastamiskavades kulutanud miljardeid roheliseks üleminekuks, mis on 800 miljardi euro (703 miljardi naela) fond, mida rahastatakse ühisest laenust. Kuna raha on kulutamata palju, väidavad nad, et edasistest ühisfondidest on ennatlik rääkida.
Lekkinud paberist selgub, et Euroopa Komisjon teeb suveks ettepaneku Euroopa suveräänsusfondi loomiseks, kuid üksikasjad jäävad napiks. Euroopa suveräänsusfondi eesmärk on säilitada “Euroopa edumaa kriitilistes ja esilekerkivates tehnoloogiates”, nagu kvantandmetöötlus, tehisintellekt, biotehnoloogia ja puhas tehnoloogia, öeldakse paberil. Siiski ei anna see üksikasjalikku teavet eelarve ega selle kohta, kuidas fondi eest makstakse.
Mujal märgitakse dokumendis, et ELi olemasolevad Covidi taastamiskavad on võimaldanud 250 miljardit eurot roheliste meetmete jaoks, sealhulgas tööstuse süsinikdioksiidiheite vähendamiseks.
Kuid see kirjeldab fossiilkütuste ELi majandusest eemaldamise ülesande ulatust, märkides, et igal aastal kuni 2030. aastani on lisaks ajaloolistele keskmistele kulutustele vaja 477 miljardit eurot täiendavaid investeeringuid energiasse ja transporti.
ELi tööandjate ühendus Business Europe ütles oma avalduses, et komisjon on lõpuks tunnistanud, et Euroopa halveneva konkurentsivõimega on vaja kiiresti tegutseda.
Hoiatades toetuste võidujooksu eest, lisas rühm: “Vastus peab samaaegselt käsitlema kõrgematest energia- ja regulatiivsetest kuludest tulenevaid tõuketegureid ning pikaajalisi lubade andmise menetlusi ning võitlema IRA tekitatud rahalise tõmbeteguriga. Kui EL ei suuda kõiki neid aspekte täita, kaotame ülemaailmses konkurentsivõimes veelgi enam.